Jõulud

Ma unustasin varem oma blogisse St.Nicolas'st kirjutada nii et ma praegu kirjutan veits sellest. Seda tähistatakse 6.detsembril ja sellel päeval saavad ainult lapsed jõulukingitusi. Meie peres tähistati seda sellel aastal 1.detsembril, sest hostisa lapsed olid sel hetkel meie juures :) Hommikul kööki tulles avastasin laua pealt ohtralt komme(njaa praeguseks kõik otsas)Nii armas üllatus oli :D Ma ei oodanud tegelikult üldse, et mulle ka St.Nicolas tuleb :)

Jõuludel on siin selline komme, et kingitusi saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud, aga jõuluvana ei tule, vaid kingitusi vahetatakse. 24.detsembril oli minek hostvanavanemate juurde. Sinna sõites ja autos jõululaule kuulates tahtis nutt vägisi peale tulla. Selline koduigatsus. Kõik tundus ümberringi nii kurb, lumest pole lõhnagi... jõulutunne null :( Õnneks suutsin end ikka korras hoida.

Sinna jõudes pani mind imestama see, et ainult mina, hostema ja hostisa olime ennast üles löönud. Teised olid täiesti tavaliselt riides: dressipluusid, vanad t-särgid. Aga see eest süüa oli meeletult ja oi mis fancy'd lauanõud: eelroa kahvlid-noad, pearoa kahvlid-noad, suur lusikas, väike lusikas, uhked taldrikud, iga veini jaoks spetsiaalne klaas. Kõige pealt serveeriti suupisteid... ma ei oska nendele isegi nimetusi anda, aga ütleme nii, et iga päev selliseid asju ei saa. Kella 11 paiku istuti alles suure laua taha. Eelroog, supp, pearoog, magustoit(mu kõht oli ikka väga punnis lõpuks) Veinid olid ka mingi erilised, hostvanaisa oli kuskil messil käinud eraldi neid soetamas.

Kõige armsam oli vaadata, kuidas vahepeal hostvanaisa ja -vanaema diivanil istusid ja üksteisel käest kinni hoidsid, nagu noored armunud :) Seda juba igal pool ei näe, abielu aastaid tervelt 48. Noh muidugi minu vanavanematel üle 50 :D Tegelikult hostvanaisa meenutas mulle mu enda vanaisa... rahulikult istuv mehike, kes oma perel silma peal hoiab. Tahtsin minna ta juurde ning kallistada nagu ma tavaliselt oma vanaisale teen, aga noh see oleks veider olnud :D

Õhtusöögi lõpus põletasime säraküünlaid, minu jaoks pigem uusaasata traditsioon, aga see oli väga armas hetk :) Vähemalt tuli mingisugune eriline tunne sisse...mis sest et uue aastaga seonduv :P

25.detsembril maitsesin esimest korda austrid ära :) Kardsin hullemat, aga midagi erilist nendes ka minu arvates väga pole. Rohkem oli merevee maitse :D Pärast sõime hostvanemate ja hostisa lastega(4.aastane tüdruk ja 9.aastane poiss) õhtusööki. Siis tekkis väiksemat sorti jõulutunne, sest taga mängis "Petit Papa Noël" :) Vahetasime ka kinke. Hostvanemad olid väga rahul oma kingitustega ja oii kui armsa kingi ma sain :D Hõbedast kaelakee :) Mul hetkel pilti pole panna, aga kunagi ehk on :D Nüüd see mul eilsest saati kaelas, ma arvan et sinna see jääbki :D

Veider on see, et ma tahan juba kooli tagasi minna. Muidugi mitte õppimise, vaid inimeste pärast :) Just viimastel koolipäevadel sain nii palju uusi tutvusi juurde, aga noh see 2 nädalat läheb kiirelt :D

Kallid kõigile
xX Hanna