Pilte

minu kodu

meie tänav, mis on väga järsk...(pole pildi pealt aru saada)peale igat koolipäeva hingeldan nagu hull

käisime eesleid paitamas :) Jap bussijaama juures on eeslid :D

Walibis veetsin enamus aja nendega :) Nalja oli nabani

kõik YFUga Wallooniasse tulnud vahetusõpilased

Tegemistest :)

Ma käin nüüd võrkpalli trennis :D 3-4 korda olen käinud ja väga meeldib. Tüdrukud seal on hästi toredad ja treener ka cool :) Noh käsi on väheke sinine, aga mulle isegi meeldib. Tunnen, et olen täitsa kõva tegija on suure sinikaga :P

Eile käisime YFUkatega Walibi lõbustuspargis :) Nii lõbus oli, ma ei tea, kuna poleks YFUkatega lõbus olnud. Noh ameerika mägedel käisime ka, aga põhi asi oli ikka jutustamine ja naermine ja söömine ja lollitamine. Ma arvan, et inimesed arvasid, et me ikka väga kahtlased, kui me õudustemaja järjekorras Spice Girlsi Wanna be'd laulma hakkasime :D Ja nii tore oli ikka Saarat ja Carmenit näha ja eesti keelt rääkida. Muidugi juhtus kordi, kui me Saaraga avastasime, et emakeele asemel räägime hoopis inglise keelt.

Koolis on lahe, pärast igat koolipäeva ootan jälle, kuna saaks sinna tagasi :) Muidugi mitte õppimise pärast, see suht tüütu, aga ikka inimeste pärast. Traditsiooniks on kujunenud see, et lõunat söön Šveitsi vahetusõpilase Aureliaga. Ülitore tüdruk :)Me jutustame inglise keeles ja nii lahe on vaadata, kui teised inimesed passima jäävad. Paljud on arvanud, et me Aureliaga õed :D Nii armas :D Ma ei tea nüüd, kas see hea prantsuse keelele, kui iga päev inglise keelt räägime, aga teistega ma suhtlen ainult prantsuse keeles ja mind ikka kiidetakse taevani, kui hästi ma juba oskan :D

Hehe väga kahtlane on see, et hetkel ma mõtlen kolmes keeles korraga. Mul ise ka naljakas. Üks kord kirjutasin ühte telefoni numbrit: zero quatre eight eight five sept viis kaheksa.(see mingi suvaline numbrite järjekord aga pointile saate vist pihta) Carmeniga rääkides saab ka naerda, sest sõnade järjekord on ikka nii kahtlane. Eesti keel täitsa ununemas :D

Veel veidrusi: Mult on küsituid juba mitmeid kordi, kas ma olen inglane. Oi kuidas ma tunnen uhkust siis oma inglise keele oskuse üle :D Inglise keele tunnid siin on väga ... algelised. Üks poiss ütles pärast inka tundi, et ma räägin nii hästi, et ta ei saa midagi aru :D hihi :D

Kõige naljakam minu jaoks on see, et siin kasutavad enamus riidest taskurätikuid :D Mul oli nohu ja ma võtsin kodust ühe roosidega taskuka kaasa, aga ma kartsin seda välja võtta, sest Eestis vaadataks küll viltu :D Minu teada ainult vanemad inimesed kasutavad veel neid. Okei, siis rahunesin maha, kui nägin, et klassivend tõmbas ka oma suure ruudulise taskurätiku välja :D Iga päev näen aina rohkem selliseid inimesi :D

Tahaks väga pilte ka lisada, aga hetkel pole võimalik. Kohe kui pildid saan, proovin siia ka mõne üles laadida :)

Seniks kalli kalli kõigile

Hanna

P.S Ma ei tea, kas mu jutust midagi aru ka saada on :D Loodan, et saite aru :D

P.P.S Te võite mulle kommentaaridesse või facebooki kirjutada, millest rohkem teada soovite, sest kõik siin hakkab nii normaalseks muutuma ja enam ei tea, millest rääkida.

1 kuu!

Jap täna sai üks kuu täis :) Juba kiiresti on see aeg läinud, aga samas on vahel tunne nagu oleks igavesti siin olnud...kentsakas.

Vabandan, et pole kaua kirjutanud ja hetkel ei kirjuta ka rohkemat, sest kohe magama...homme YFUkatega walibisse(lõbustuspark)!!! Proovin pühapäeval teada anda, mida teinud siin kah olen :)

Bisous
HANNA :D

Kool

Nüüd ma olen koolis mõnda aega käinud ja saan sellest natuke rääkida :) Aga jah...kool on äge ;D

Kõige lahedam fakt kooli juures on see, et siin on kolmapäevad alati poolikud ehk kõigil on ainult 4 tundi ja põhimõtteliselt 11:50 võid koju minna :) Pluss mul on kolmapäeval kaks esimest tundi kehalised ja siis prantsuse keel ja füüsika. Ainult 2 klassis olevat tundi....heaven :)

See on täiesti normaalne kui sul on keset päeva vabad tunnid. Esmaspäeval on mul viimane tund vaba, teisipäeval 6.tund ja neljapäeval 3. ja 4. tund :) Iga päev on 8 tundi. Üks tund kestab 50 min. Kaks tundi järjest, 10 minutiline vahetund, jälle kaks tundi järjest, 50 minutiline söögivahetund, jälle kaks tundi järjest, 10 minutiline paus ja kaks tundi ja kojuuu :)

Kuna neljapäeviti on 3. ja 4. tund vabad ning peale 4. tundi on söögikas, siis pm 2 ja pool tundi vabadust keset päeva. Need vabad tunnid on mõeldud muidu selleks, et sa lähed õpperuumi(siuke suur ruum kaheseid pinke täis) ja teed koduseid ülesandeid. Igal ühel on aasta lõpuni üks koht seal. Minul on D12 droite :) Iga kord kui ma seal olen, on mul tunne nagu asuks Sigatüükas. Naljakas :)

Söögivahetunnis võib väljas käia(siis kui sa oled 5. või 6. klassi õpilane). Kuna ma 5. siis vahepeal lähen ostan võileiba. Friikaid saab ka minna sööma. Pm igale poole saad minna 50 min jooksul kas või shoppama.

Kool on suur, palju suurem kui TPL. Kui vahetund algab, siis saad ikka aru kui palju inimesi siin koolis on. Peale sinu on siin veel umbes tuhat 14-18-aastast õpilast. Erinevaid rasse ka.

Vihikuid siin ei kasutata, sul on mapp, kus vahel kõigi tundide lehed. Kirjutamiseks on A4-d. Õpikud on ka ainult mõnes aines, rohkem antakse koopiaid raamatust jne. Suht mugav tegelt. Õpilaspäevik on A4 suuruses ja seal sa pead täitma ka seda, mida tunnis tehti. Hiljem need vist korjatakse ära ja vaadatakse...kentsakas.

Klassis toimus klassivanema valimine...ma sain neli häält :D:D Päris populaarne või mis ? :) Okei tegelt hääletajateks oli Mathieu ja ta kamp. Mathieu on klassikloun vms, tore poiss.

See nädalavahetus käisin Luxemburis järve ääres. Siin nii soe, ma pean poodi õhemaid riideid ostma minema, sest kohvrit pakkides valmistusin ikka sügiseks. Ma käisin isegi ujumas...vesi oli suht külm, aga värskendav ikka :)

Laura :)

Kalli kalli kõigile
Hanna

Salut!

Hetkel eluke veereb, hakkan varsti juba aru saama, et see siin on nüüd minu kodu järgmiseks õppeaastaks. Nats olen kurb ka, kui igav hakkab ja Eesti mõttesse tuleb, aga enamus ajast ikka rõõmus :)

Nii elamisluba pole saanud, sest politsei peab tulema siia ja kontrollima, kas ma elan ikka hästi (veider), aga kuna mingi ametnik on puhkusel, siis ei tea, kuna see elamisluba saadakse. Kohalikku pangakaarti pole ka saanud, sest selleks on vaja elamisluba vms. Õnneks pole väga hull, raha veel jätkub :P

Käisin ka direktoriga kohtumas. Muhe mees. Rääkis, et mingi aasta oli Venemaalt vahetusõpilane nende koolis ja kinkis talle suure Venemaa lipu. Dire isegi otsis selle ekstra oma kapist välja ja näitas mulle. Vihjas, et ma talle Eesti lipu ka kingiks. Hostvanemad ka ütlesid, et ma laseks emal saata, sest siis ma oleks kohe direktori lemmikõpilaste nimekirjas :) Talveriietega peakski meie riigi lipuke saabuma.

Veepargis käisin ka ära. Tore oli. Arvasin, et suurem on, midagi Jurmala taolist, aga nats väiksem. Tegelt ei saa kurta, lõbus oli :D Ostsime Antoine'i ja Lauraga süüa kohapealt ja müüja sai aru, et ma välismaalane ja Eestist kuuldes ütles:"Aaa Vilnius!" Jap muidugi sai selgeks tehtud, et ei, ikka Tallinn, aga mõtlema pani küll, et Eesti pole ju Belgiast nii kaugel.

Kui me rongiga Aqualibi poole sõitsime, siis Laura andis mulle ühe kohaliku võimlemisajakirja(Ta ise teeb muidu sportvõimlemist). Seal oli ka iluvõimlemisest nats juttu. Ja mis ma näen, pilt kahest iluvõimlejast Miss Valentine'i plakati taustal. No Eesti on ikka igal pool. Proovi palju proovid, aga lahti ei saa :D

Homme kooli! Ma nii ootan...uued inimesed, uued tutvused, uus kool, oeh kõik uus :D Homme on tegelt aint paaritunnine tutvumispäev uutele õpilastele ja teisipäeval alles algab kool. Jeee! Endale tundun ka hetkel suht nerd, aga no, mis teha :D Sellega lõpetangi. Millalgi kirjutan koolielust :)

Bisous
Hanna

YFU orientatsioon Liège'is

Liège'is toimus 4-päevane orientatsioon, kuhu tulid kõik Belgiasse sõitnud vahetusõpilased kokku. Neid oli 30 ning erinevatest paikadest üle Maa :) Eestist, Soomest, Norrast, Leedust, Šveitsist, Saksamaalt, Mehhikost, Ecuadorist, Venezuelast, USAst. Hästi tore oli, sest sai rääkida nii paljude erinevate inimestega nende kultuurist ja poliitikast jne. Sai kõvasti rääkida elust Eestis ja inimestest siin :)
Kuna siin on lahja alkoholi piir 16, siis õhtuti ostsime head Belgia õlut ning nautisime seltskonda :D Üks õhtu käisime ka pubis, kus YFU vabatahtlikud jõid koos meiega ja soovitasid isegi jooke. See oli väga imelik, sest Eestis seda ei juhtuks :) Muidugi õpetasime Saara ja Carmeniga teistele Big Fat Pony't ja see sai kõigi lemmikuks :D

Igatahes see 4 päeva olid superägedad, kuu pärast külastame vahetusõpilastega Walibi'd, mis on suur lõbustuspark Brüsseli lähedal. Muidugi me reisime ka nendega. Nt novembri lõpus lähme Saksamaale Kölni Jõulumarssi vaatama ja veebruaris on reis Pariisi. Can't wait :) See seltskond on siin nii tore :D

Šveitsist Michelle ja Elia, Usast Greg ja muidugi Carmen :)

Nagu näha...lõbus oli :D

Lemmikpilt Carmenist

Mõningatest erinevustest ka Belgias. Siin nad määrivad võid igale poole. Nt saiale pannakse võid, siis moosi. Mu hostvend paneb võid ja Nutellat, mis tundub nii imelik, sest Nutella üksinda on juba paras või :) Sees käiakse välisjalatsites, aga noh ma jooksen tihtipeale ikka sokkide väel ringi :D Minu peres on veel see teistsugune, et mustapesukast on pigem vannitoa kaunistus, sinna sisse asju ei panda :) Must pesu pannakse vannitoa põrandale.

Järgmine nädal tuleb tihe. Mul on vaja teha elamisluba, pangakaart ning bussikaart ja kooli minna, et direktoriga kohtuda. Homme lähme Antoine'i, ta tüdruku Laura ja Laura sõbrannaga Brüsseli lähedale veekeskusesse. Tõotab tulla huvitav nädal :)
Te ei kujuta ette kui mõnus tunne on öelda eestikeelseid halbu sõnu siin, sest keegi ei saa aru :) Nii, et kui vajan ennast välja elada, siis keegi ei kannata :D

Lõpetuseks vaade mu toa aknast

Bisous(põsemusid)
Hanna

Tervitused siit maalt !

Olengi jõudnud kohale. Ma ei tea, kust alustadagi :D

Ega mul polnud enne lendu tunnetki, et sõidan aastaks kuhugi mujale. Lennujaama jõudes oli mind saatma tulnud päris palju inimesi, mis on nii armas. Seal olid Anett, Brigitte, Sigrit, Diana, Eva, Erki, Steven, Loore, Maria, Liisa ja muidugi mu emme, issi ning Hans. Nii armas lihtsalt :) Check-in tehtud, aga ega me siis Carmeni ja Saaraga kuhugi kiirustanud, me jutustasime seal kõigiga, kallistasime ohtral, meenutasime lahedaid aegu. Mu raamatusse kirjutati juurde. Suur tänu kallile Brigittele, kes mulle selle raamatu tegi :) Mmmmuah. No siis polnud ka mingit tunnet, et neid inimesi järgmised 11 kuud ei näe. Siis läks hüvasti jätmiseks... Paljud nutsid, aga mul ei tulnud pisarakestki, kuid kui nägin, et Steven ja Erki ka pisaraid punnitavad, siis tuli mul ka nutt peale ja issit kallistades veel rohkemgi. Noh siis läksin turvaväravatesse, Anett pildistas mu igat sammu, kuid siis kutsuti Anett ka ühe lennujaama töötaja juurde, et ta enamus pilte ära kustutaks, sest seal oli tagaplaanil näha mingeid turvaväravaid vms. Väga kentsakas asi. No ja kui pagas kontrollitut lehvitasin veel viimast korda ning siis tuli nutt peale, sest ma nägin, kuidas emme lehvitas ja aina väiksemaks jäi ja no siis olid pisarad ikka kõvasti valla. Aga noh õnneks olid kohe Saara ja Carmen ka seal ja me hakkasime Belgiast rääkima. Lend nats hilines, aga see pole hullu. Leidsin lennukilt endale mehe ka :D hehe üks hästi nunnu väike poisike jooksis edasi tagasi mööda vahekäiku ja naeratas mulle iga kord :):):)

Musid, kes saatma tulid

Minu mees :)

Kui lennuk maandus, siis jõudis midagi nagu kohale, et millesse ma ennast küll mässisin. Ärevus oli suur :D See Brüsseli lennujaam on suur, kõndisime ikka kõvasti, jõudsime vetsus isegi ühe vetsupildi teha :P Kui kohvrid käes, läksime siis perega kohtuma. Ma ei leidnud alguses kedagi üles, täitsa imelik oli, aga siis nägin Antoine'i ja lehvitasin talle, hakkasin tema poole minema, kuid jah kohver jäi jalgu ja ma kukkusin kohe hopsti kõigi ees käpuli maha :D:D:D Hea algus, Hanna! :D Noh siis musitasime kõik läbi :) Mu hostpere on nii nunnu :D Sain ka teada, et nad ei räägi üldse inglise keelt, mis samas hea, sest ma pean nendega juba praegu prantsuse keeles rääkima. Vahepeal vaatan lolli näoga otsa :D Sõidsime siis koju, issand kui kena linn Houffalize on. Selline mägine ja pimedas tuledes on see võrratu, kunagi saan pildid ka sellest vaatest :D

Mu kodu on nii nunnu. Minu tuba asub kolmandal korrusel ja see tuba... lihtsalt ülim :D hehe mul võrkiik toas. Siuke, kui tahan siis panen üle toa ja laman seal :) konksud olemas ja puha :) Teate voodipesu pole ka enne nii nunnut näinud :D Benjamin oli kirjutanud enne minekut mulle kirja ja kinkind mulle mu isikliku taskuformaadis prantsuse keelse „Väikese printsi“. Aa ja toas on teleskoop ka, nii et nüüd mu hobiks saab tähevaatlus. Siin ka hästi palju lasteraamatuid, alustangi nende lugemisega ja nii see keel tuleb, tasapisi. Oeh, kuidas tahaks nii rääkida nagu nemad. Õhtusöögil nad räägivad igasugustest teemadest, nii lahe on neid kuulata. Õhtusöögiks oli Belgia rahvusroog...friteeritud karulid :) Igas kodus on fritüür kah :)

Nüüd on juba teine päev siin. Käisime Bastogne'es poes. Vaatasime kooli... see on ülisuur. Terve kompleks, isegi kirik on koolil oma. Veel käisime jalutamas, külastasime hooldekodu, kus hostema töötab ja ta ema elab. Nii nunnu hostvanaema :) Siis käisime veel inimestel külas. Musitatakse ohtralt:D Sain ka koduvõtme ja kohaliku kõnekaardi. Number on väga kahtlane :D Õhtul vaatasime koos Antoine'iga "Friendsi" prantsuse keeles. Nii imelik... :D Aga nüüd üks pilt ekstra Anettile tõestamaks, et ma kasutan tema kingitud võtmehoidjat siin.

Mmmuaah kõigile :)
Hanna